Eile toimunud referendumil ütlesid šveitslased kindla „ei“ Šveitsi Rahvapartei algatatud kullaküsimusele, millega seoses oleks keskpanga kullavarusid suurendatud, kirjutab Wall Street Journal.
- Hääletusjaoskond Foto: epa
Kui Šveitsi 26 kantonist olid üle loetud 19 kantoni hääled, kuulutas Šveitsi televisioon, et 78% vastanutest oli kullaalgatuse vastu. Kui hääletajad oleksid algatuse, mida nimetati ka „Päästke meie Šveitsi kuld“ heaks kiitnud, oleks see ühtlasi keelanud tulevikus Šveitsil kulda müüa.
Ettevõtmist kritiseerisid tugevalt šveitsi poliitilised ning majanduslikud üksused, kuna see võib häirida riigi keskpanga rahapoliitikat. Viimased kolm aastat on keskpank suutnud hoida frangi kursi 1,2 eurol frangi kohta, ostes suurtes kogustes ühist valuutat. Viimase eesmärk on kaitsta Šveitsi eksporti.
„See on šveitsi rahva poolt väga positiivne vastus,“ kommenteeris Economiesuisse'i direktor Monika Ruehl riigi televisioonile. Ta ütles, et vastuhääletamine tähendab, et Šveits saab jätkata endisel ekspordikursil.
Šveitsi keskpank väljendas samuti heameelt hääletustulemuste üle.
Referendum on mõju avaldanud ka kulla hinnale maailmaturul. Möödunud kuul langes kulla hind 1,6%, kui hääletamisidee populaarsust kaotas.
Seotud lood
Jaanuaris tegi kulla hind tugeva tõusu ning aktsiad olid languses. Viimastel nädalatel on hind aga uuesti kukkuma hakanud ning aasta algusest on kuld odavnenud 2,6 protsenti. Sellele vaatamata usuvad mitmed analüütikud, et hind võiks uuesti tõusma hakata.
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.
Viimased uudised
Endine juht põrutas Hiinasse
Hetkel kuum
Nurm ja Siimann avaldasid, kui palju raha paistab üldse lootust tagasi saada
Täiendatud prokuröri kommentaariga
Tagasi Äripäeva esilehele